EYE GAZE
Üks huvitav IT-tugilahendus on Eye Gaze. Eye Gaze võimaldab raskete füüsiliste puuetega inimesel arvutit kasutada. Süsteemi sisse on ehitatud kaamera, mis jälgivab inimese silma liikumist ja liikutab arvuti kursorit vastavalt sinna, kuhu inimene vaatab. Silma pilgutamisega või ekraani jõllitades saab inimene 'clickida'. Samuti saab mingisuguse lüliti või nupu hankida, et 'clickida'. Valik on suur ning seega saab iga inimene ise endala valida millist ta tahab ja milline talle täpselt sobib. Kasutaja saab süsteemis ise ka muudatusi teha kui vaja, et oleks mugavam ja parem kasutada. Eye Gaze-i saab edukalt ühendada Mac või Windows-iga ning internetis käia ja mille peal töötab iga müügis olev tarkvara.
pühapäev, 1. detsember 2013
pühapäev, 24. november 2013
Häkkerid
Häkker (inglise keeles hacker) on arvutispetsialist, kes tegeleb aktiivselt ning süvitsi erinevate arvutisüsteemide uurimise ja arendamisega; teda huvitab, kuidas süsteemid töötavad. Tavainimeste ja meedia jaoks on häkker arvutispetsialist, kes kasutab omaala oskusi, et teistesse arvutitesse sissemurda, paroole varastada ja muu kuritegelikuga tegeleda.
Üks häkkerlik mõtteviis on, et tarkvara/projekt oleks vaba ja teistele kättesaadav ning ühiselt edasi arendatav. Siia võib näiteks tuua Wikipedia, GIMP ja Firefox. Wikipeadiat on kõigil võimalik kasutada ja on tasuta. Wikipediat uuendatakse pidevalt ning igaüks meist võib sinna midagi lisada või sealt infot eemaldada ja muuta. Lisaks ei teeni keegi kasumit sellest. Wikipedia püsib üleval ainult annetuste, abiraha ja mõndade ettevõtete sponsori abil, kuigi reklaame ei leidu Wikipeadias. Praeguseks on Wikipedia saadaval juba kahesaja kaheksakümne kuues keeles, mida pudeval uuendatakse.
Samuti on Firefox'i kõigil võimalik kasutada ja on tasuta. Firefoxi on väga lihtne kasutada ning saab ise muuta ja täiustada. Kõik probleemid ja vead mis võivad esineda parandatakse kohe ära, kui nendet märku antakse. Firefoxi meeskond ise julgustab tarbijaid tarkvara vigadest märku andma.
Üks häkkerlik mõtteviis on, et tarkvara/projekt oleks vaba ja teistele kättesaadav ning ühiselt edasi arendatav. Siia võib näiteks tuua Wikipedia, GIMP ja Firefox. Wikipeadiat on kõigil võimalik kasutada ja on tasuta. Wikipediat uuendatakse pidevalt ning igaüks meist võib sinna midagi lisada või sealt infot eemaldada ja muuta. Lisaks ei teeni keegi kasumit sellest. Wikipedia püsib üleval ainult annetuste, abiraha ja mõndade ettevõtete sponsori abil, kuigi reklaame ei leidu Wikipeadias. Praeguseks on Wikipedia saadaval juba kahesaja kaheksakümne kuues keeles, mida pudeval uuendatakse.
Samuti on Firefox'i kõigil võimalik kasutada ja on tasuta. Firefoxi on väga lihtne kasutada ning saab ise muuta ja täiustada. Kõik probleemid ja vead mis võivad esineda parandatakse kohe ära, kui nendet märku antakse. Firefoxi meeskond ise julgustab tarbijaid tarkvara vigadest märku andma.
pühapäev, 17. november 2013
Digiaedik
Mõiste 'digiaedik' (digital enclouser) on ruum või keskkond, kus inimese poolt tehtud liigutus, märge salvestatakse kuhugi. See kõik, mis tundub olevat kiire, lihtne ja meeldiv on jälgitav ning kogutav digimaailmas. Osted ja maksed, mis sa oled teinud salvestatakse ning nende andmete järgi hakatakse sulle pidevalt sarnaseid tooteid pakkuma mis sul vaja läheb ja mida kindlasti omama pead.
Kunagi ei tea, kui ustav kaupmees on ja kellele sinu infot edasi annab või müüb. Igasugesed nõmedad telefoni kõned ja spam reklaamid võivad just siit alata. Näiteks toon midagi oma elust. Kuigi ma pole kunagi Varraku klient olnud ega kunagi sealt midagi ostnud, helistavad nad mulle pidevalt ja pakuvad uut ja 'huvitavat' raamatut, mis mulle kindlasti meeldiks. Õnneks viimasel ajal pole nad enam helistanud.
Ühiskaart on sama jama. Peale kaardi isikustamist on piletimüügisüsteemis olemas sinu isikuandmed, isikukood jne. Peale pileti valideerimist bussis, on süsteemis olemas sõidu alustamise peatuse nimi ja liini number päris pikaks ajaks. Lisaks ei ole andmestiku hoidmise turvameetmed piisavad.
Positiivseid külgi on ka, näiteks GPS'i abil inimesi otsida või kurjategijaid jälgida.
Postiivseid ja negatiivseid näiteid on väga palju, aga kõik muidugi oleneb ka olukorrast.
Kunagi ei tea, kui ustav kaupmees on ja kellele sinu infot edasi annab või müüb. Igasugesed nõmedad telefoni kõned ja spam reklaamid võivad just siit alata. Näiteks toon midagi oma elust. Kuigi ma pole kunagi Varraku klient olnud ega kunagi sealt midagi ostnud, helistavad nad mulle pidevalt ja pakuvad uut ja 'huvitavat' raamatut, mis mulle kindlasti meeldiks. Õnneks viimasel ajal pole nad enam helistanud.
Ühiskaart on sama jama. Peale kaardi isikustamist on piletimüügisüsteemis olemas sinu isikuandmed, isikukood jne. Peale pileti valideerimist bussis, on süsteemis olemas sõidu alustamise peatuse nimi ja liini number päris pikaks ajaks. Lisaks ei ole andmestiku hoidmise turvameetmed piisavad.
Positiivseid külgi on ka, näiteks GPS'i abil inimesi otsida või kurjategijaid jälgida.
Postiivseid ja negatiivseid näiteid on väga palju, aga kõik muidugi oleneb ka olukorrast.
pühapäev, 10. november 2013
Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest
Ma üritan alati käituda inimlikult, kas internetis või IRL ning see pärast ei ole head näidet omaenda kogemustest. See pärast toon näiteks mis juhtus ühe poisiga, kes ei mõelnud enne, kui vajutas "ENTER".
Justin Carter arreteeriti 14. veebruaril 2013 sarkastilise kommentaari pärast. Lugu algas sellege, et Justin sattus vaidlusesse teiste mänguritega League of Legends veebilehel ning vaidlus läks edasi facebookis; parim koht, kus millegi üle vaielda. Vaidluse keskel kutsus keegi Justinit hulluks ja vaimuhaigeks, mille peale Justin vastas: 'Oh yeah, I'm real messed up in the head, I'm going to go shoot up a school full of kids and eat their still, beating hearts'. Millele järgnes kindlasti 'ROFLMAO' ja 'J/K :D' .
Seega üks naisterahvas reageeris veits üle ja saatis kõik selle, koos Justini vanemate andmetega politseisse. Justin sai 10 aastat vangistust ja $500k kautsjoni. Ta on siiamaani vanglas. Mitteühtegi tulirelva ei ole leitud tema korterist.
Kui midagi postitad, siis alati loe üle mida sa postitad, vaata kuhu sa tahad seda postitada ja ära võta kõik puht kullana internetis.
Justin Carter arreteeriti 14. veebruaril 2013 sarkastilise kommentaari pärast. Lugu algas sellege, et Justin sattus vaidlusesse teiste mänguritega League of Legends veebilehel ning vaidlus läks edasi facebookis; parim koht, kus millegi üle vaielda. Vaidluse keskel kutsus keegi Justinit hulluks ja vaimuhaigeks, mille peale Justin vastas: 'Oh yeah, I'm real messed up in the head, I'm going to go shoot up a school full of kids and eat their still, beating hearts'. Millele järgnes kindlasti 'ROFLMAO' ja 'J/K :D' .
Seega üks naisterahvas reageeris veits üle ja saatis kõik selle, koos Justini vanemate andmetega politseisse. Justin sai 10 aastat vangistust ja $500k kautsjoni. Ta on siiamaani vanglas. Mitteühtegi tulirelva ei ole leitud tema korterist.
Kui midagi postitad, siis alati loe üle mida sa postitad, vaata kuhu sa tahad seda postitada ja ära võta kõik puht kullana internetis.
pühapäev, 3. november 2013
IT proff Eestis
IT spetsialistil peab olema hea kuulamis ja rääkimis oskus. Peab oskama hoolikalt teiste probleeme kuulama, nendest aru saama ja kiiresti ning efektiiveslt probleemi kõrvaldama. Osata seletada ja rääkida nii, et teised, kes ei ole IT'ga väga palju kokku puutunud, aru saaksid ning suuteline neile õpetama kuidas lihtsatest probleemidest ise jagu saada. Sama käib ka kirjutamis oskuse kohta. IT spetsialist peab oskama lühidalt ja arusaadavalt probleemi lahendusest kirjutama. Kellelegi ei meeldi, kui peab 20 lehekülge raskesti arusaadavat teksti lugema, et väikesest probleemist lahti saada.
Inimene peab olema võimeline erinevate operatsiooni süsteemidega töötama, peab oskama neid kasutada ja arusaama kuidas nad kõik erinevad. Oskus riistvara ja tarkvara paigaldada. Oskama riistvara ja tarkvara probleeme ning vigasi üles leidama ja neid kiiresti ära parandama.
Tahe enese arengule, soov areneda ja kursis olema tehnoloogia uuendusteg ning teiste valdkondadega, mis infotehnoloogiat kaudselt või otseselt mõjutavad. Võõrkeele oskus on väga täthis, sest enamus tehnoloogia uuendustest on võõrkeeles. IT-profil peab olema lai silmaring, hea loogiline mõtlemine ja kõva näpp matemaatikas. Mõistma teisi elu valdkondi ja suutma neid ühendada informaatika maailmaga.
Inimene peab olema võimeline erinevate operatsiooni süsteemidega töötama, peab oskama neid kasutada ja arusaama kuidas nad kõik erinevad. Oskus riistvara ja tarkvara paigaldada. Oskama riistvara ja tarkvara probleeme ning vigasi üles leidama ja neid kiiresti ära parandama.
Tahe enese arengule, soov areneda ja kursis olema tehnoloogia uuendusteg ning teiste valdkondadega, mis infotehnoloogiat kaudselt või otseselt mõjutavad. Võõrkeele oskus on väga täthis, sest enamus tehnoloogia uuendustest on võõrkeeles. IT-profil peab olema lai silmaring, hea loogiline mõtlemine ja kõva näpp matemaatikas. Mõistma teisi elu valdkondi ja suutma neid ühendada informaatika maailmaga.
esmaspäev, 21. oktoober 2013
Ergonoomilised ja ebaergonoomilised tarkvaralahendused!
Mina pean üheks ebaergonoomiliseks tarkvaralahenduseks Internet Explorerit. Võrreldes teiste brauseritega - Google Chrome, Mozilla Firefox, Opera jne - on IE on kõige kasutajavaenulikum. Kõige populaarsemad operatsiooni süsteemid on Windows XP, Windows 7 ja OS X. IE kõige uuem versioon töötab ainult ühel neist. Kuna Bill Gates omal ajal arvas, et internetist ei saa asja ja see on mööduv "moeröögatus", jäi Microsofti neti brauseri arendamine tahaplaanile. Seetõttu on IE võrreldes teiste neti brauseritega aeglane, vigane, kehvasti programmeeritud ja halvalt disainitud. Lisaks, pole IE kaasas kantav tarkvara. IE ei saa USB pulga peale panna ning käivitada ilma, et oleks tarkvara arvutisse installinud. Kõik lisandid mis sa oled tõmmanud ja muudatused mis sa oled teinud, ei salvestu, kui tahad IE kuhugi salvestada, nt USB pulga peale, aga Mozilla Firefoxil jäävad need meelde. IE uuendatake aeglaselt ja kindla ajakava järgi. Mõnikord peab kasutaja umbes 6 kuud IE vigadega jändama, kui update tuleb.
Heaks ergonoomiliseks tarkvaralahenduseks pean Mozilla Firefoxi interneti brauserit. Firefox on kiire, turvaline ja väga mugav. Mozillal on rohkem lisandeid mida saab kasutada ja allalaadida. Kasutajal on mitmeid võimalusi ja väga mugav modifikatsioone tehe Firefoxile. Firefox töötab mitmetel operatsiooni süsteemidel: Microsoft Windows, GNU/Linux, Mac OS X, FreeBSD jpt. Firefox loeb mitmeid veebi standardeid: HTML, HTML5, XML, XHTML, MathML, SVG 1.1, CSS, jpt. Firefoxi kasutajaliides on sile ja puhas. Ei ole millestki puudu ja ei ole midagi üleliigset. Järjehoidjate jaoks on mitu erinevat hoiustusviisi ja disain on hea.
Heaks ergonoomiliseks tarkvaralahenduseks pean Mozilla Firefoxi interneti brauserit. Firefox on kiire, turvaline ja väga mugav. Mozillal on rohkem lisandeid mida saab kasutada ja allalaadida. Kasutajal on mitmeid võimalusi ja väga mugav modifikatsioone tehe Firefoxile. Firefox töötab mitmetel operatsiooni süsteemidel: Microsoft Windows, GNU/Linux, Mac OS X, FreeBSD jpt. Firefox loeb mitmeid veebi standardeid: HTML, HTML5, XML, XHTML, MathML, SVG 1.1, CSS, jpt. Firefoxi kasutajaliides on sile ja puhas. Ei ole millestki puudu ja ei ole midagi üleliigset. Järjehoidjate jaoks on mitu erinevat hoiustusviisi ja disain on hea.
esmaspäev, 23. september 2013
Uus Meedia
Wikipedia - üks kõige külastatum lehekülg internetis. Üle 4,2 miljoni sissekande, 287 erinevas keeles ja eestikeelses üle 115 000 sissekande. 2001. aastal, Jimmy Walesi ja Larry Sangeri poolt välja ilmunud veebilehekülg, mis pidi algselt täiendama online entsüklopeediat, "Nupedia", on mõjutanud info hankimis viise.
Enamus teatmeteosed on suured, paksud ja raseked. Oma otsitava info või vastuse leidmiseks tuleb kõigepealt mitukümmend lehte läbi lapata, et õige koht üles leida raamatus ja siis lisaks veel paar lehte kui oma vastus täpselt kätte ei saanud. Wikipedia on see juures mugav, kiire ja kasutaja sõbralik. Lihtsalt trükid otsitava sõna sisse ja saad oma vastuse. Vahest on vastused kerged ja lühidad ning mõnikord pikad ja põhjalikud. Teatmeteoseid on mitmeid erinevaid versioone ja kõik maksavad, aga Wikipedia on tasuta. Wikipedia on ka mobiiltelefoniga kättesaadav, seega on igal inimesel peaaegu on teatmeteos käes/kotis. Wikipedia on tunduvalt teatmeteoste kasutust vähendanud. Ma ise ei mäleta millal viimati ühe teateteose kätte võtsin.
Wikipedia on kindlasti nooremate inimeste jaoks asendamatuks muutunud, aga vanemate jaoks veel mitte. Kuna tegemist on tasuta veebisaidiga, mida saab igaüks muuta, siis ei tasu igat asja sealt puhta kullana võtta. On võimalik, et info, mida leidakse on vale, liiga lühke, liiga pinnapealne või üldse segane. Samuti võib sama info teises keeles olla täiest erinev või täpsem. Leidub ka infot, mida internetis üldse ei leidu, aga leidub teatmeteostes. Tänapäevani saab kõige põhjalikumat infot kätte ikka teatmeteostest.
Ma ei näe, et teatmeteoste tähtsus lähitulevikus kaoks, aga kaugtulevikus, kui kõik on digitaliseeritud siis kindasti.
Enamus teatmeteosed on suured, paksud ja raseked. Oma otsitava info või vastuse leidmiseks tuleb kõigepealt mitukümmend lehte läbi lapata, et õige koht üles leida raamatus ja siis lisaks veel paar lehte kui oma vastus täpselt kätte ei saanud. Wikipedia on see juures mugav, kiire ja kasutaja sõbralik. Lihtsalt trükid otsitava sõna sisse ja saad oma vastuse. Vahest on vastused kerged ja lühidad ning mõnikord pikad ja põhjalikud. Teatmeteoseid on mitmeid erinevaid versioone ja kõik maksavad, aga Wikipedia on tasuta. Wikipedia on ka mobiiltelefoniga kättesaadav, seega on igal inimesel peaaegu on teatmeteos käes/kotis. Wikipedia on tunduvalt teatmeteoste kasutust vähendanud. Ma ise ei mäleta millal viimati ühe teateteose kätte võtsin.
Wikipedia on kindlasti nooremate inimeste jaoks asendamatuks muutunud, aga vanemate jaoks veel mitte. Kuna tegemist on tasuta veebisaidiga, mida saab igaüks muuta, siis ei tasu igat asja sealt puhta kullana võtta. On võimalik, et info, mida leidakse on vale, liiga lühke, liiga pinnapealne või üldse segane. Samuti võib sama info teises keeles olla täiest erinev või täpsem. Leidub ka infot, mida internetis üldse ei leidu, aga leidub teatmeteostes. Tänapäevani saab kõige põhjalikumat infot kätte ikka teatmeteostest.
Ma ei näe, et teatmeteoste tähtsus lähitulevikus kaoks, aga kaugtulevikus, kui kõik on digitaliseeritud siis kindasti.
esmaspäev, 16. september 2013
3 IT läbikukkumist
1.Windows Vista
Windows Vista põrus mitmete põhjuste pärast. Kui Vista välja tuli oli ta tunduvalt kallim kui XP. Tol ajal oleks saanud XP Home umbes $190 ja Vista Home Premium'i umbes $240. Kuigi hindade vahe ei olnud väga suur ja niimõnigi oleks olnud Vistat nõus kasutama, aga oli teisigi probleeme mis viisid Vista maine alla. Niinimetatud “Blue screen of death” mis oli üks suurematest probleemidest. Riistvara ja tarkvara ei osatud optimiseerida ning seetõttu tuli paljudel sellega tegemist teha. 70% arvuti omanikest kasutasid XP'd ja paljudel ei olnud raha ja/või vajadust oma arvutit pidevalt uuendada ning seetõttu ei oleks Vista neil tööle läinud. 18 kuud pärat Vista väljailmumist kasutasid ainult 8% ettevõtetest Vista't.
2.Yahoo
21.saj algul oli Yahoo! üks suurim ja rikkaim ettevõte. Yahoo! aasta tulu oli umbes $837 kui Google aasta tulu oli ainult $240. Yahoo! isegi tahtis Google'it ära osta $3 miljardi eesti, aga noor ettevõte ei olenud huvitatud sellest. Kuid praegu on Google'i aastsa tulu umbes $15 miljardit ja üle 80% interneti reklaami turundusest kuulub nüüd neile. Aga kus Yahoo! eksis?
Yahoo! üritas olla igal pool laiali ning üritas teha mitmeid asju korraga. Kunagi ei olnud kindlat sihti ega plaani millele pühendati. Samuti ei suutnud Yahoo! teha otsuseid kui neid vaja oli. Lisaks oli Yahool! liiga palju ebaõnnestusi HotJobs, Autos, 360, Real Estate, Wave, Buzz, Google Video, Knol, Orkut, ja Friend Connect'iga. Rääkimata halvast disainist.
3.Google plus
Google plus kukkus läbi mitme põhjuste pärast. Esiteks olid paljud juba Facebook'i kasutama hakanud ja sellega ära harjunud. Kuna inimene on olemuselt laisk ja ei viitsi midagi uut õppida kui vana käib kah, siis seetõttu ei hakanud paljud Google plus'i kasutama. Paljude jaoks ei ole Google plus'is midagi teha ja vähesed said aru kuidas Google plus'i kasutada. Samuti suured lubadused, mis tehti, ei realiseerunud.
Windows Vista põrus mitmete põhjuste pärast. Kui Vista välja tuli oli ta tunduvalt kallim kui XP. Tol ajal oleks saanud XP Home umbes $190 ja Vista Home Premium'i umbes $240. Kuigi hindade vahe ei olnud väga suur ja niimõnigi oleks olnud Vistat nõus kasutama, aga oli teisigi probleeme mis viisid Vista maine alla. Niinimetatud “Blue screen of death” mis oli üks suurematest probleemidest. Riistvara ja tarkvara ei osatud optimiseerida ning seetõttu tuli paljudel sellega tegemist teha. 70% arvuti omanikest kasutasid XP'd ja paljudel ei olnud raha ja/või vajadust oma arvutit pidevalt uuendada ning seetõttu ei oleks Vista neil tööle läinud. 18 kuud pärat Vista väljailmumist kasutasid ainult 8% ettevõtetest Vista't.
2.Yahoo
21.saj algul oli Yahoo! üks suurim ja rikkaim ettevõte. Yahoo! aasta tulu oli umbes $837 kui Google aasta tulu oli ainult $240. Yahoo! isegi tahtis Google'it ära osta $3 miljardi eesti, aga noor ettevõte ei olenud huvitatud sellest. Kuid praegu on Google'i aastsa tulu umbes $15 miljardit ja üle 80% interneti reklaami turundusest kuulub nüüd neile. Aga kus Yahoo! eksis?
Yahoo! üritas olla igal pool laiali ning üritas teha mitmeid asju korraga. Kunagi ei olnud kindlat sihti ega plaani millele pühendati. Samuti ei suutnud Yahoo! teha otsuseid kui neid vaja oli. Lisaks oli Yahool! liiga palju ebaõnnestusi HotJobs, Autos, 360, Real Estate, Wave, Buzz, Google Video, Knol, Orkut, ja Friend Connect'iga. Rääkimata halvast disainist.
3.Google plus
Google plus kukkus läbi mitme põhjuste pärast. Esiteks olid paljud juba Facebook'i kasutama hakanud ja sellega ära harjunud. Kuna inimene on olemuselt laisk ja ei viitsi midagi uut õppida kui vana käib kah, siis seetõttu ei hakanud paljud Google plus'i kasutama. Paljude jaoks ei ole Google plus'is midagi teha ja vähesed said aru kuidas Google plus'i kasutada. Samuti suured lubadused, mis tehti, ei realiseerunud.
Tellimine:
Postitused (Atom)