esmaspäev, 23. september 2013

Uus Meedia

Wikipedia - üks kõige külastatum lehekülg internetis. Üle 4,2 miljoni sissekande, 287 erinevas keeles ja  eestikeelses üle 115 000 sissekande. 2001. aastal, Jimmy Walesi ja Larry Sangeri poolt välja ilmunud veebilehekülg, mis pidi algselt täiendama online entsüklopeediat, "Nupedia", on mõjutanud info hankimis viise.

Enamus teatmeteosed on suured, paksud ja raseked. Oma otsitava info või vastuse leidmiseks tuleb kõigepealt mitukümmend lehte läbi lapata, et õige koht üles leida raamatus ja siis lisaks veel paar lehte kui oma vastus täpselt kätte ei saanud. Wikipedia on see juures mugav, kiire ja kasutaja sõbralik. Lihtsalt trükid otsitava sõna sisse ja saad oma vastuse. Vahest on vastused kerged ja lühidad ning mõnikord pikad ja põhjalikud. Teatmeteoseid on mitmeid erinevaid versioone ja kõik maksavad, aga Wikipedia on tasuta. Wikipedia on ka mobiiltelefoniga kättesaadav, seega on igal inimesel peaaegu on teatmeteos käes/kotis. Wikipedia on tunduvalt teatmeteoste kasutust vähendanud. Ma ise ei mäleta millal viimati ühe teateteose kätte võtsin.

Wikipedia on kindlasti nooremate inimeste jaoks asendamatuks muutunud, aga vanemate jaoks veel mitte. Kuna tegemist on tasuta veebisaidiga, mida saab igaüks muuta, siis ei tasu igat asja sealt puhta kullana võtta. On võimalik, et info, mida leidakse on vale, liiga lühke, liiga pinnapealne või üldse segane. Samuti võib sama info teises keeles olla täiest erinev või täpsem. Leidub ka infot, mida internetis üldse ei leidu, aga leidub teatmeteostes. Tänapäevani saab kõige põhjalikumat infot kätte ikka teatmeteostest.

Ma ei näe, et teatmeteoste tähtsus lähitulevikus kaoks, aga kaugtulevikus, kui kõik on digitaliseeritud siis kindasti.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar